Uudised

Aru otsas, andke nõu!!

15. juuli 2011

 2005 aastal kui alustasime esimese kalepurjeka "Paula" ehitust, oli elus veel vana Valma kalur Kalev Tihane. Tema mälestuste kohaselt ehitati esimene kalepurjekas Võrtsjärve ääres Valmas 1924. Tihase sõnul oli meister veidi kummaline mees (valmivat kalet imetledes laulis ta laulu: "Buschmani poiss on tark poiss, Buschmani poiss on tark poiss"). Tänu sellele jäi ka meistri nimi hästi meelde : BUSCHMAN.

Haapsalu laht ja Võrtsjärv on sarnased oma sügavuselt ja põhjareljeefilt. (kivid, vared, muda jne).

Kaletamine tähendab purje ja tuule jõul traalimist, mis on sobilik 2 kuni 4 meetri sugavuses vees. Kaletades liigub purjekas allatuult külg ees.

Eesti Vabariigi ajal (1930a.) läks Must Kapten Võrtsjärvelt Kondi nukast Peipsile kaletama. Arvas, et suurem järv, kõvem tuul, parem saak. Peipsi sügavus keskmiselt 7m. Selles sügavuses purjetraal enam ei toiminud. Koju jõuti saagita ja lodja taga puksiiris.(Selle teabe allikaks on samuti vanad kalurid ja Kalev Tihane.)


Siinkohal tahan veel ära tuua kalepurjeka põhilise iseärasuse. Kui teised alused ehitatakse emapuu peale, siis kalepurjekas laia põhjaplangu peale, mille mõlemad otsad on üles painutatud. See võimaldab purjekal triivida külg ees sellisel kiirusel, et kala mõrda jääks.

Peipsi e.(kiisavenelased) tõid Võrtsjärvele juurde püügiviise (sakoll- ehk suure kala mõrd; kimu ehk putitsa, mutnik jne). Paadiehituse kohta andmed puuduvad. Olen läbi lugenud saadaoleva kirjanduse Võrtsjärve kohta, kuid purjekate päritolust pole nendes sõnagi. Nii et olen tänulik sellekohase info eest.

Pootsman Ants

Kaleselts MTÜ

Angela Leiaru-Indriko (+372) 52| 683 80