Uudised

Sakala: "Angerjapüügil on oodata helgemaid aegu"

07. november 2014

Vahepeal väga kesise angerjasaagiga leppima pidanud kaluritele helgib lootusekiir, sest tänavu asustati Võrtsjärve rekordiliselt palju angerjamaime.

 Kui 2002.–2011. aastani lasti järve sõltuvalt aastast 175 000 – 400 000 noort angerjat, siis 2012. aastast on see arv hüppeliselt suurenenud.

«Tänavune kogus lähenes juba nõukogudeaegsele suurimale arvule: järve lasti 2,7 miljonit klaasangerjat ehk angerjamaimu, lisaks paarsada tuhat ettekasvatatud angerjat,» ütles Võrtsjärve limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt.

Kas ettekasvatatud jäävad elama?

Aastatel 2002–2011 asustati Võrtsjärve vaid ettekasvatatud angerjaid. Teadlaste andmetel on neil suurematel ja tugevamatel kaladel neli või viis korda paremad võimalused ellu jääda ehk looduslike vaenlaste eest pageda. Kui klaasangerjas kaalub vaid 0,3 grammi, siis ettekasvatatud angerjas 5–10 grammi. Et klaasangerjad olid toona väga kallid, tundus selline käitumine Ain Järvalti kinnitusel igati mõistlik. Paraku oli vahepealne asustamine siiski napp, seega saak kahanes ning kalurid muutusid rahulolematuks.

Praegu on enamik kalureid seda meelt, et ettekasvatatud angerjate järve laskmine ei õigusta end. «Nad on kerge saak lindudele ja röövkaladele,» tõi põhjenduseks kalur Marko Vaher. «Kui hundikutsikas kodus üles kasvatada, ega too ka metsas hakkama saa. Vene ajal lasti järve klaasangerjat ja saaki jagus.»

Ta kirjeldas kord nähtud vaatepilti, kui limnoloogiajaama muulilt lasti vette ettekasvatatud angerjaid. «Kajakad vitsutasid neid kaks päeva süüa.»

Ka kalur Leo Aasa arvates ei ole ettekasvatatud angerjatel põgenemisinstinkti. «Ühel aastal leidsime püütud haugi kõhust 12 noort angerjat. Varem neid nii palju röövkalade saagiks ei sattunud,» sõnas ta.

Ain Järvalti kinnitusel on kalurid siiski eksiarvamusel. Kajakate mõne aasta taguse pidusöömaaja kohta limnoloogiakeskuse juures ütles ta, et selle põhjustas tehnoloogiline aps. «Kalakasvandusest tuuakse ettekasvatatud angerjaid suure paakautoga, millel peaks olema süsihappegaasi ärastus. Sel autol seda paraku polnud, seega hulpisid järve sattunud angerjad hulk aega pinnal,» märkis ta.

Samasuguste juhtumite vältimiseks on siitpeale noori angerjaid vette lastud veidi aega enne pimeda saabumist, kui linnud enam eriti ei tegutse ja kadu on seega minimaalne.

Riik pani angerjate asustamisele õla alla

Ain Järvalt rääkis, et teadlaste andmetel on 95 protsenti praegu püütavatest angerjatest omal ajal järve lastud ettekasvatatuna. Viimasel neljal aastal on saak olnud stabiilne, püsides 12 tonni ringis. Järvalt peab tõenäoliseks, et see on suuremgi, lihtsalt kõik ei jõua ametlikku statistikasse.

Euroopas on klaasangerja hinnad üsna madalale langenud, seega suudetakse neid ka Eestisse osta. «Kaluritel on süda rohkem rahul, kui mune korraga mitmes korvis hoitakse,» märkis Järvalt. «Vahepealse klaasangerja hinnatõusu tõttu loobus mitu Euroopa angerjakasvandust tegevusest, samuti ei tohi angerjamaime Euroopa Liidust välja vedada. Vahepeal viidi neid Hiinasse, kust omakorda müüdi edasi Jaapanisse ja Lõuna-Koreasse.»

Positiivseks nimetas ta ka asjaolu, et Euroopa rannikule jõuab iga aastaga aina rohkem angerjamaime. Eestis peaksid tema hinnangul taas suuremad saagid tulema viie aasta pärast ning loodetavasti saab angerjamajandus jälle jalad alla.

Kalur Leo Aasa sõnutsi tuli vahepeal angerjaid asustada vaid püügiõigustasudest saadud raha eest, aga nüüd tasub kaks kolmandikku rahast keskkonnafondide abiga Eesti riik. Oma osa mängisid selles teadlased, kes suutsid tõestada, et vähemalt 60 protsenti Võrtsjärve asustatavatest angerjatest rändab hiljem sealt minema. Osa jõuab Sargasso merre kudema ja see omakorda toetab looduslikku angerja taastootmist.

Ain Järvalti kinnitusel on väiksema saagiga aastad angerja hinda kergitanud, samal ajal tehakse järjest enam niinimetatud koduõuemüüki. Kalurid on asunud angerjat ise suitsutama ja marineerima ning seda kaupa vaakumpakendis pakkuma. Otse müües ja vahendajaid vältides saavad nad rohkem tulu. Kalur Marko Vaher kinnitas, et nii see tõesti on: kogu püütud angerjas läheb karpi ja purki ning müük käib käest kätte.

Allikas: "Sakala"
Artikkel: http://www.sakala.ajaleht.ee/2979727/angerjapuugil-on-oodata-helgemaid-aegu

Kaleselts MTÜ

Angela Leiaru-Indriko (+372) 52| 683 80